Kas sa tead, mis on eneseareng? See on sinu suhtumine  sinu ellu. Sinu uudishimu. Sinu soov avastada. See ei pea olema midagi suurt. Mille peale inimesed küsivad, et noh, mis sa sellest said? See on midagi isiklikult sulle, mis avardab su silmaringi, sisemaailma ja elutaju. Veel parem kui ta kasvatab su eluenergiat ja entusiasmi.

Mäletad sa oma lapsepõlvest, või ehk ka täiskasvanu põlvest neid hetki, kus sulle on öeldud, nii ei saa. Meid õpetatakse üsna lineaarseteks. Mööda nööri käivateks olenditeks meie hariduse teel. Mõned asjad tõesti käivad mööda nööri, aga mitte kõik.

Mõned päevad tagasi astus mu maailma üks uus inimene. Nagu ikka inimesed räägivad endast ja siis tuli küsimus, millega sa tegeled. Minu üks vastustest on Access, juba viimased 8 aastat. Minule üllatuseks tuli sealt, „Ma vihkan Accessi“. Ja mina vastasin, et sa võid. Ja ta kordas mulle, et ta vihkab Accessi, sellise olemisega nagu ta ootaks mult midagi. Ja ma kinnitasin, et ta võib, et see polegi kõigi jaoks. Selle peale ütles ta mulle MIKS. Tema vastupanu ja ootus, et ma hakkan võitlema ja õigustama oli nii suur, et ainus, mis seda sulatas oli kuulamine.

Rahvusvaheline vaesusest vabanemise päev ( International Day for Eradication of Poverty) 

17. oktoober 

Ma käisin hiljuti sündmusel, kus esines Olav Ehala koos Nele Liis Vaiksoo ja Lauri Liiviga. Viimane lugu oli filmist „Nukitsamees“. Maestro rääkis kuidas nad pärast filmi esilinnastust käisid mööda koole, et tagasisidet käisid küsimas ja tema siis küsis muusika kohta. Ja mis te arvate, mis lugu lastele kõige rohkem meelde jäi? https://www.youtube.com/watch?v=P1P392_njFI

Ma olen sõnade inimene kui nii võib öelda ja ometi teen ma igapäevaselt tööd oma taju välja ja võimekuse suurendamisega. Aga sageli on just mingi lause siit ja sealt mingi arutelu, mis jääb minu maailma kajama kuni see hakkab looma mingit oma teemat. Tänase mõtiskluse teema läheb ooperisse „Miks me nii sageli ütleme pigem teistele ’jah’ ning endale ’ei’?“

Ma tean, et ma olen aegajalt tobe ja teen tobedaid asju. Nagu korralik täiskasvanu ikka on mul siis kombeks ennast noomida. A’la ootad jõuluvanalt kirja ja käid klikid aegajalt sõnumi äppi või kirjakasti ja siis kõik teadmised, mis on seal tarkuste ja teadmiste riiulil ütlevad, et no tule taevas appi, sa ju tead, et lahti tuleb lasta ja kui jõuluvana kirjutab siis kirjutab. Mida siis teha selles olukorras?

Ma käisin eile poes, kosmeetika osakonnas ja lahkusin sealt mõne uue meigi tootega. Ma pole kunagi ennast nendes osakondades väga mugavalt tundnud, aga nüüd mul oli idee, mida mul on eelseisvateks üritusteks vaja ja ma astusin läbi. Ma ei kohanud seal teenindust, mis mind oleks särama pannud, aga ma leidsin sealt kaks asja, mis olid mõnda aeg mu peas tiksunud ja veel mõned asjad. Kas ma küsisin oma kehalt? Pisut.

Üks asi millega ma viimasel ajal olen tegelenud on LAHTI LASKMINE. Sellest on palju juttu erinevates tehnikates. Mind köitis väljend – lase asjadest lahti sellise kergusega nagu puud loobuvad sügisel lehtedes. Ma olen püüdnud lasta sellel settida enda maailma. Otsida hetki, kus mina suudaks KÕIGEST lahti lasta sellise kergusega. Klammerdumiseta.

Lihtsam on öelda, LASE LAHTI, kui teha. Ja siinkohal ma võiksin teha miljon järeldust, miks see nii on? Aga ma täna ei lähe sellele rajale.

Maailm saab alguse küsimusest, uudishimust. Meid on õpetatud, et iga küsimuse juurde käib vastus. Õige vastus. Selle sama õpetatud mustri järgi püüame me avastada erinevaid asju maailmas. Aga need ei toimi selle mustri järgi. Energia ei toimi mõistuse mustrite järgi. Pikk sissejuhatus lühidalt. Ma kuulasin mõned päevad tagasi ühte Podcasti, milles üks mees rääkis energia järgimisest ( loe kõhtunde järgimisest) „Ma saan vihje vahetada sõidurada ja ma teen seda. Ma ei jää juurdlema, milleks see hea oli.“

Kui palju on sinu mõtteruumis kohta arvamusel, et miski võiks juhtuda või midagi juhtus sinuga või sinule. Minuga võiks midagi imelist juhtuda. Me tahame uskuda, et kusagil on mingi valitsev jõud, mis paneb asjad juhtuma. Mis siis kui see pole nii? 

Meil kõigil on päevi, kus me ei taha voodist tõusta või me eelistaksime sinna kiirelt tagasi minna. Väga sageli tehakse seda valeks või varjatakse teiste eest. Veel sagedamini on see seisund normaalne kui sul on alkoholi või toidu pohmell, aga mis siis kui sul võib olla ka vaimne pohmell?

Me elame küsi ja sulle antakse universumis, tegelikult küsi ja ole valmis vastu võtma. Oled sa seda märganud? 

Mis on elu aluseks? Mida sa õpetad oma lastele? Mida sa ise tead? Millest saavad asjad alguse?

Väga sageli saan ma küsimusi, kui tihti peaks seda tegema. Sõltub sellest, mida sa oma elust tahad. Olles õppinud refleksioloogiat ja teisi tehnikaid tean, et seal on olemas nn stressi tehnikat nii nagu ilmselt igas meetodis. Access Barsi saab kasutada nii stressileevendus ja aktiivse tööperioodi toetajana kui ka lõõgastus ja puhkuse tehnikana

Kas sa oled valmis järgmisteks minutiteks loobuma kõigist teadmistest, mis sul seoses kehadega on? Ja kui see on sinu jaoks kerge jätka lugemist, kui ei liigu edasi. Kõik, mis on sinu jaoks kergus on sinu tõde ja kõik, mis loob raskust pole sinu. 

Võibolla ei taha sa kunagi pagariks saada, aga see ei tähenda, et sa ei või saiu osata küpsetada ja neid süüa, kas pole?
Vahest on su silme alla jäänud Access Barsi kursuste/klasside kuulutused või pakkumised. Sa oled neid vaadanud ja edasi lehitsenud, aga sa tead, et midagi sellist on olemas?
Või kui ei tea, mis juhtuks kui sa teadvustaksid siin olles, et sa tahaksid rohkem teada?

Ma olen aastaid vaadanud neid väikseid orava laipu teel ja minus on olnud mõistmatus, kuidas on võimalik see väike väle loom alla ajada?

Kas sa tead, mis toimub su peas? Oled sa märganud? Tunned sa neid mõtteid? On nad sinu?
Oled sa kunagi koju läinud ja kellegi mõtte endaga kaasa võtnud? Keegi rääkis midagi ja nüüd istub su mõte sinu peas ja sa veeretad teda siia ja sinna?

Oled sa ennast märganud? Täna? Eile? Eelmisel nädalal? Kas sa oled endast teadlik? Millest?

Kui tihti sa oled saanud kingituse, võtnud selle õhinaga vastu ja siis… voogab sinust läbi ideede torm, et saaks veel lisada seda teist ja kolmandat. Ja oma naiivsusest lobised sa selle teadmise tulva ümbritsevatele ja nad küsivad, et kas sa siis polegi tänulik?